Vesinik on üks võimsamaid looduslikke antioksüdante. See tungib takistusteta rakkudesse, jõudes tuuma, mitokondritesse ja teistesse piirkondadesse. Vesinik neutraliseerib valikuliselt kahjulikud vabad radikaalid ja hoiab ära nende moodustumise.
Võrreldes teiste antioksüdantidega on vesinik oma toimelt tõhusam C-vitamiinist 176 korda, katehhiinist 290 korda, E-vitamiinist 431 korda, koensüüm Q10-st 863 korda.
Vesinikul on valikuline antioksüdatiivne toime, see aktiveerib rakke ja stimuleerib ainevahetust. Vesinik (H2) ühineb meie kehas asuva agressiivse hapnikuga, reageerib sellega ja viib selle kehast välja vee kujul (H20).
Peroksiidi vabad radikaalid - inimeste vananemise põhjus
Oksüdatsioon on üks kõige põhilisemaid looduslikke keemilisi reaktsioone. Seda üldlevinud protsessi saame jälgida raudnaela roostetamisel niiskes keskkonnas või õunal lõigatud koha kokkupuutumisel õhuga.
Inimese kehas toimuvad ka oksüdatsiooniprotsessid. Keskmiselt teeb inimene päevas umbes 20 000 hingetõmmet, hingates sisse hapnikku ja välja hingates süsihappegaasi. 98% saadud hapnikust kasutatakse ainevahetusprotsessis "kütusena", ülejäänud 2% muutub pärast oksüdatsioonireaktsiooni kahjulikuks aineks - peroksiidi vabadeks radikaalideks.
Inimese kehas on looduslikud antioksüdandid, mis neutraliseerivad vabu radikaale (superoksiidi dismutaas, peroksiidi dismutaas jne), kuid vanuse suurenedes, aga ka kaasaja tingimuste tõttu ei piisa nende ensüümide funktsioonidest vabade radikaalide täielikuks eemaldamiseks kehast. Hingamine, suitsetamine, alkoholi joomine, elektromagnetiline kiirgus, samuti seedetrakti häired - see kõik moodustab suure hulga peroksiidi vabu radikaale.
Peroksiidi vabad radikaalid on äärmiselt aktiivsed "diversandid", mis võivad keha rakke hävitada. Need tekitavad rakumembraanil asuvatel küllastumata rasvhapetel oksiidi, mille tulemusena toimub selle kahjustamine ja valguensüümi mandumine, selle tagajärjeks on keha vananemisprotsessi kiirenemine. Veel ohtlikum on asjaolu, et vabad radikaalid ründavad geene ja võivad häirida nende molekulaarstruktuuri, põhjustades mutatsioone geeniahelas. Selle tagajärjel ilmneb kehas süsteemne häire ja see on keha vananemise põhjuseks.
Kui peroksiidi vaba radikaal kahjustab keha rakke, tekib võimas, oksüdatsioonikindel, aktiivne vesinik. See hoiab ära peroksiidi vabade radikaalide rünnakuid, taastades need stabiilsesse vormi, seeläbi kaitseb vesinik keha rakke kahjustuste eest. Lõpptulemusena vesinik ja hapnik ühinevad, moodustades vee. Väheneb patoloogiliste muutuste tõenäosus, aeglustub rakkude suremus.
English
Русский
